Meie

Ma arvan, et sa oled nagu mina.
Hoopis teine kes olid või see,
kes ma olen, sinule.
Ma arvan, et sa oled kui vari või tuli,
vastavalt sellele, kellega, kellena sobid.

Ma arvan, et sa hoolid.
Kõigest hoolimatta proovid,
sest ma ei oskagi milleski kahelda.
Ma arvan, et maailm lendab
või laev.

Vahet ei ole, kui ma eksin,
saab alati otsast alata.
Kui ei, tulen kaasa läbi kõige kummalisema aasa.
Näen laeva seal hõljumas.
Ülejäänud maailma lilli ja vaeva ja seda,
kuidas öelda headaega.

Tunnete aasal.
Ning tugevust mida loome, olles vabad
ja sõltuvad üksteisest teineteiseta.
Igal päeval.

Kuigi kuulen sind möödudes mitmest suunast
minu tundeid ja mõtet, et varjata ennast
kahekaupa kolmekesi neljas suunas
järk järgult muutudes võõraks
sest arm suleb silmad ning sina
saad muuta vaid ennast

" Salapärane täht"

Kõige kaugemas nurgas on soov
sinu jaoks üks kõrge tool
kõige kaugemast kaugusest valgust loob
naeratab ning uue päeva toob